Ilusat Naistepäeva kõigile naissoo esindajatele!
Minu päev algas nii nagu enamus neist, tunnike kulub selleks et üldse maast lahti ajada ja kui ma sellega lõpuks hakkama saan, siis lausa jooksen kohvimasina taha piima vahustama, et hommikust Cafee Lattet nautida ja päev ametlikult sisse pühitseda. Pärast mõningaid hommikusi toimetusi pidin autole hääled sisse ajama ja kooli ruttama (olin ju niigi oma 1 tund hiljaks jäänud)Kooli jõudes üritasin vaikselt klassiruumi vajuda, et mitte mingit tähelepanu tõmmata, kuna mul ei olnud aga päeva teemast aimugi, siis lasin end Jaanal toimuvaga kurssi viia...Järgnevalt tutvusin taskute õmblemisega, st. erinevate variantidega taskute õmblemiseks. Selle kõrvalt õmblesin oma praegu pooleli olevale projektile (nööpidest korsetile) korsetiluu tunnelid, et saaksin nööpide pealeõmblemisega tegeleda. Minu üllatuseks oli kell aga kiirelt edasi liikunud ja selleks et kõik toimetused tehtud saaksin enne õhtust tööd, oli aeg liikuma hakata...
Järgmine peatus- Vanaema juures.
Naistepäeva meeleolus jõime tassi kohvi ning jagasime paari päeva muljeid. Samuti pidin mõnevõrra tal tujutõstja olema, sest homne silmaopp oli tal närvid lakke kiskunud. Teda lohutades jagasin paar lohutavat sõna ning embbust ja seadsin tee lõpuks kodupoole. Lõpuks....Selleks hetkeks oli see ainukekoht, kus olla tahaks, tõesti. Kohale jõudes pidin muidugi arvestama näljase mehega ning pühendasin veel pool tunnikest enda lihaste pingutamiseks, kui aga see valmis, siis võisin lõpuks oma pooleks tunniks voodisse langeda ja seda ma ka tegin.
Samuti ootas mind kodus imeilus roos-mis oli musi poolt meeldiv üllatus. kes oleks osanud arvata?:)
lõpuks pidin end taas Barclay hotelli vedama, mis ka polnud isegi paha variant, sest igava vahetuse asemel ootas mind ees mõnus õhtu hea veni ja seltskonnaga. Õhtused plaanitudtoimetused arvuti taga ning korsetiga nokitsemine jäi muidugi sinnapaika a mis sellest, kõik ei peagi alati nii plaanipärane olema!
alljärgnevalt mõned pildid minu päevast. NB!pildid pole vb kõige kvalitseetsemad, sest on tehtud iPhonega .
You can hold it back, or let it go......
“From heaven to hell and back again, life is a funny thing. Beauty can come from the most strangest of places even the most disgusting places.”
Vogue impeerium jätkab oma laienemist. Seekord on aeg kätte jõudnud Türgi kord. Esimene väljaanne (märts 2010) ilmub piiratud koguses (1000 eksemplari) ning esikaant on kaunistamas Canada tuntud modelli Jessica Stami ilu.
Moetööstus on kindlasti ootusärevuses, mida Türgi Vogue moetööstusele pakkuma hakkab- tegemist on ju piirkonnaga mis on nö. kahe maailma piiril. Ümbritsevate kultuuride rohkus ning lähedus Idamaailmaga kaasab kindlasti palju omanäolisust.
"I've always created dresses for the most beautiful women and for men who need the beauty of women to complete themselves." Roberto Cavalli
Häbi lugu küll, kuid üle pika aja leian aega teha ühe väikese postituse. Miks ma pole seda varem teinud? Well...ühest neist viimastest sissekannetest võib mõnevõrra aimu saada...Nagu iga inimene, nii ka mina pean aeg-ajalt rohkem vaeva nägema selle nimel, et mõistust ja hinge tasakaalus hoida. Selleks aga et need oleks omavahel harmoonias, tuleb leida rahulolu...Selle otsimisega ma olengi tegelenud.
Lisaks sellele muidugi ka töö ja kool, viimases on mul õppeperioodi viimane nädal käimas ja seega on näpud nobedad, kui mitte postituste tõttu, siis vähemalt kaunite rõivaste loomise pärast;) Kui kõik läheb plaanipäraselt, ning tulemus on ootuspärane, on võimalik raske töö vilja ka minu blogis peatselt võimalik näha.
Sissejuhatus on tehtud, nüüd aga asja juurde.
Kuna ajapuuduse tõttu, olen mõnda aega välismaailmast väljalõigatud olnud, siis otsustasin täna, et teen väikese catch upi ja viin end uuemate moesündmustega kurssi. Palju on toimunud...moenädalad on seljataga ja uued kollektsioonid paljastatud. Meediale rohkem silma jäänud kollektsioonid jõudsin osaliselt ka läbi vaadata ja lemmikuma enda jaoks avastada. Pean tunnistama, et Roberto Cavalli 2010 aasta sügiskollektsioon oli minu jaoks üllatavalt meelepärane. Mitte, et ma ei peaks teda heaks disaineriks, vastupidi, kuid võib-olla pole tema looming olnud just see kõige rohkem minu stiili. Seekord aga WOW...tõesti hea kollektsioon (definitsioon- HEA KOLLEKTSIOON- vähemalt 90% rõivaist olen valmis kandma)
Seda, miks ta kuidagi nii südamelähedane tundus, saate mõistma kui tutvute alljärgnevate piltidega. Komplektid on iseseisvad kuid harmoonias üldise emotsiooniga. kangad ja lõiked on vapustavad, konstruktsioonid piisavalt keerulised kuid meeldivalt kerged. Roberto käekirja võib näha lendlevatel kangastel ning kleidikesed jälgivad tema romantilist ning veits boheemiaslikku stiili. Samas on kollektsioon piisavalt julge ning pisutki rockilik. (viimaste hooaegade hittjoont jätkav)
Väheseks jääb sõnadest ning sõnavara on puudulik, et väljendada seda, mida see kollektsioon minu arust esindab kuid kokkuvõttes Meeldib meeldib ja tõesti Meeldib!
ENJOY!!!!!:)
Lemmik!!!--->
