Love

What is love anyway, is it endless giving without expecting to get anything back, spell that makes your sense fading away...or is it mangnificent, something you just can't describe, you simply have to feel it! does unconditional love even exist? Ma ei kujuta ette mis tekitas minus sellised tunded- kas on eile õhtul vaadatud "The Sex And The City- The Movie'l" selline mõju minu mõistusele või on see siiski tingitud minu viimase aja psühhika ilmselgest kaosest? Ja kas see nö kaos on mu enda tekitatud või olen ma olnud siiani nii pimestatud armastusest kui sellisest, et pole lihtsalt märganud selle järjepidevat eksisterimist?...ei ma ei väidagi et armastamisel on midagi viga, pigem vastupidi....see on hea, kui leidub inimesi, kes teist indiviidi jäägitult armastavad aga kas ikka tasub armastada kedagi teist rohkem kui iseennast, sest vastasel juhul võidakse leida end teatud hetk olukorras kus sa ei mäletagi, mis olid sinu unistused, prioriteedid ja mis kõige hullem, oled muutumas selleks, keda põlguse ja arusaamatusega kõrvalt vaatasid- meeleheitel koduperenaiseks. Vähemalt senikaua on enamus suhetes kõik ilus ja hea kui käib üks klõks ja ...midagi jääb puudu. Või siis taibatakse, et alati on nii olnud et muudkui annad annad endast kõik aga vastu ei saagi midagi. Võib-olla on isekas üldse nii mõelda, et üks pool armastab teist rohkem aga samas, kui nii ei oleks siis ei tekikski selliseid olukordi, kus kahtled kas Ta enam sind armastabki või on lihtsalt harjunud, mugavdunud ja kardagi et kord võib teine inimene kokku variseda. Ja siis ei ole enam midagi teha.... Kas tasub lõpmatuseni oodata ja loota, et midagigi muutub...et sind hakatakse toetama ja sa ei pea enam üksi seda lõputut koormat kandma, kas tasub tingimusteta armastada kui see võib lõpuks su enda hävitada... Tegelikult ma usun, et oleks palju rohkem neid, kes jalutaks suhtest minema kui see paneks teist poolt sind rohkem hindama...kes hakkaks sinust kinni hoidma, teeks kõik et sind oma haardest mitte lahti lasta. Aga nad ei lähe kuhugi, sest nad kardavad, et tema ei hooli piisavalt....ja lasebki su vabadusse ise kurbust tundmata. Jah tõde võib olla karm kuid pigem reaalsus kui koos lagunev paradiis. Ometi ma usun et happy ending eksisteerib, tuleb lihtsalt meeletult vaeva näha....ja senikaua kui kahe inimese vahel on see säda, mis paneb südame kiiremini tuksuma ka pärast 4 koosoldud aastat, siis seda enam tasub see vaev end kokkuvõttes ära. Isegi kui teed viivad neid lahku....nad on alati üksteise südames. Just nagu Seks ja Linnas, kokkuvõttes kahe can't live without you love'i otsinud hinge ühendasid oma jõud jäädavalt, vähemalt filmi teise osani. Like Samantha said-Mr. Big finally Got Carried Away!! True love wins everything if it's bigger that BIG Ja kui raskustest läbi ei hammustata, siis järelikult polnud see ELU ARMASTUS ja tuleb jätkata otsinguid, mitte käega lüüa...kõigi jaoks on kuskil keegi, tuleb ta aint üles otsida! And when you find it, then that's just fabolous!

Dsquared² Spring 2010 ready to wear

Kaksikud Dan Caten and Dean Caten on ühed minu viimaseaja lemmikdisainerid. Nende looming on nooruslik ja värvikas, seda ka 2010 aasta kevadkollektsiooni puhul, millele sattusin style.com-s. Kui aeg on sisutihe tööjuures siis kipun ma seda täitma järgmiste hooaegade moeleiutiste sirvimisega-mis teha, minu kiiks:) Rääkides nüüd aga poiste kevadkollektsioonist siis see on taaskord nooruslik, julge ja eksperimenteeriv kuid samas neile omast joont jätkav. Minule pakkus nalja see, et materjal mida komplektides mõneti kasutatakse on oma lapsepõlve vihmakeebi omaga vägagi sarnane ja mine tea, võib-olla ongi tegemist tekstiiliga mille kiukoostis on sama. Mõned näidised on pildil väljatoodud.

Hilissügisene kohtumine Stockholmiga.

Sõpru ei pea palju olema, piisab paarist väga heast sõbrannast või sõbrast ja siinkohal peaks ära märkima, et õnneks ma kuulun nende inimeste hulka kellel on rõõm omada (kui nii on asjakohane öelda) paari väga head südamesõpra. Mis veelgi rõõmustavam, mul oli võimalus ühega neist eelmine nädal Rootsi kruiisil käia ja seda samahästi kui tasuta:)Nimelt oli Annemaril 2tasuta pääset ja ta otsustas mind kaasa kutsuda ja ega ma loll ole, et sellist võimalust kasutamata oleks jätnud. Nii me siis käisimegi ajavahemikus 18-20 nov. kruiisil ja see oli mõnus vaheldus Eesti hallusele. Ega kliima ei olnudki nii erinev, see ei ole mu point vaid lihtsalt kogeda seda, kui sind ümbritseb niipalju stiilseid inimesi, vot see on elamus!!! Stockholmis olles tundisn end kui hiiglaslikule moeltribüünile sattunu- Tunne oli vabastav. Ma ei tea isegi miks, kas sellepärast et sain mõneks päevaks argielust põgeneda või lihtsalt see, et silm puhkas vaadates linna moekaid outfite. Tõesti ma tundsin ennast kui omade seas, kõikjal inimesed kellele meeldib hästi riietuda ja julgevad tuua värve tänavapilti. Tagantjärgi tahetsen et esinduslikest lookidest jäädvustavaid pilte ei teinud aga kui huvi on siis saab Stockholmi tänavamoega tutvuda webi leheküljel www.stockholmstreetstyle.feber.se Minu streetstyle outfiti võib aga näha ülaloleval pildil (ei midagi ülitrendikat aga siiski mugav ja mitte nii hall:))

Taaskohtumine blogspotiga

Häbi tunnistada aga minu viimane sissekanne oli nii ammu, et väljas võis õhukese kliediga ringi lipata. Aga vähealt võtsin end käsile ja mõtlesin et arutlen siin mõne asja üle mis vajab arutamist. Oma eraelust ei ole mõtet üldse pajatada sest se eon kui Ameerikamäed- tõusude ja mõõnadega. Oi, siiski on mul väike vabandus ka sellele, miks ma ei ole suutnud oma tegemisi, mõtteid ja nägemusi blogiga jagada. On ju minu vaba aeg sama harv juhus kui maavärin Eestis! Jätan nüüd selle tühja tähja jutu sinnapaika ja üritan nüüdsest veidi rohkem kribada:)